Prindi

vailihisp

Meie Ettevõtliku Kooli koordinaator Vaili Viirlaid võttis vastu põneva väljakutse ning sõitis Hispaaniasse 😉. Mitte päriselt, vaid ikka videosilla vahendusel ning andis mitu põnevat tundi Rocca Al Mare Hispaania õppekeskuse õpilastele. Intervjueerisin Vailit ning Hispaania õppekeskuse kooliosa juhti Getter Kallast pärast seda, kui olin osalenud nende kodunduse tunnis.


Getter, palun tutvustage ennast ja Rocca al Mare Hispaania õppekeskust
Mina olen Hispaania õppekeskuse õppetooli juht ja õpetaja. Hispaania õppekeskus on Rocca al Mare kooli koduõppe tugikeskus, mis tegutseb Marbellas ja meil täitus viis õppeaastat. Meile tulevad õpilased, kes on oma kodukoolis läinud koduõppele vanemate töö või laste spordi- ja huvialade tõttu liikunud Marbellasse. Kuna nad kodukoolis käia ei saa ja koduõpe nõuab väga palju lapsevanema tähelepanu, siis on nad leidnud üles meid. Meie aitame neil omandada põhiainete riiklikku õppekava: kõik, mis lapsed peaksid kodukoolis omandama, õpivad nad meie koolis õpetajate valvsa pilgu all ja hiljem saavad vastava tunnistuse, millega saavad minna kodukooli tagasi. Tänu sellele ei pea lapsed kodukoolis programmi kordama, mis neil näiteks seitsme nädala jooksul läbimata jäi. Lapsed käivadki kas 7 nädalat või 14 nädalat meie koolis, oleneb sellest, kui pikalt pere peab võõrsil olema. Nagu ma ütlesin, meie olemegi tugiõppekeskus ja keskendume põhiainetele. Nendeks on eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, kirjandus, ajalugu ja inimeseõpetus. Loovained tulevad juurde projektidena. Praegu ongi meil kaks nädalat olnud õpetajaks Vaili, kes on teinud kodunduse tunde ja õpetanud käsitööd. Meil on projektipõhisena nii muusika- kui ka liikumisõpetus, teeme neid nädalas korra. Mõnel nädalal on midagi rohkem, mõni nädal jääb üldse vahele. See tähendab, et neid aineid ei läbi me riiklikust õppekavast lähtudes täies mahus. Meil käivad õpilased üle terve Eesti erinevatest koolidest. Sellel õppeaastal oli meil õpilasi 41 erinevast koolist.

Kas teie kool oli distantsõppeks valmis?

Tegelikkus on see, et meie õppekeskuses käib õpe hoopis teistmoodi. Meil ei ole tavapäraseid tunde, meil ei ole ka tavalisi õpetajaid. Meie õpilased õpivad õpijuhiste järgi. See tähendab, et õpetajad ongi juhendajad, kes teevad õpilastele esmaspäevaks terve nädala õpijuhised ette: panevad kirja, mida lapsed tegema peavad, millised on tööülesanded. Nende õpijuhistega peavadki õpilased iseseisvalt toimetama. Päeva jooksul toimuvad ka konsultatsioonitunnid, et saada tagasisidet, kuidas on õppetöö edenenud, mida õpilased on omandanud ja kas nad on kõigest õigesti aru saanud. Kui neil on tekkinud küsimusi, siis saavad nad nendele vastused. Need õpijuhised ongi loodud nii, et õpilased peavad saama iseseisvalt teema omandatud, selgeks, kinnistatud ja on võimelised enesekontrolliks. Tegelikult meie elu jätkus täpselt samamoodi, lihtsalt ainuke asi oligi see, et konsultatsioonid toimuvad nüüd läbi ZOOMi ja meie õpetajatena pidime oma töökorraldust muutma, näiteks töölehti või lisamaterjale ei saanud enam paljundada. Muu jätkus täpselt nii, nagu oleme alati teinud. Meie üleminek oli valutu, aga pigem on igatsus silmast silma suhtlemise ja sellise ühise olemise järele.

Kuidas leevendate praegu suhtlemisvajadust?

Olemegi ZOOMi tunde teinud. Esmaspäeviti alustame nädalat ühiselt hommikuringiga, kus arutleme erinevate teemade üle. Kolmapäeviti on meil virgutusvõimlemise hommik, neljapäeviti kunstitunnid, „saame kokku” raamatuklubi-kohvikus, reedeti on alati lõpuring. Päeva jooksul on konsultatsioonid, seal võetakse ka päev kokku: antakse tagasiside tehtule. See suhtlus on intensiivsem. Oleme endiselt sellisel seisukohal, et ainetunde ZOOMis ei tee. Me ikkagi rõhume sellele, et õpilased on väga iseseisvad ja saavad tänu õpijuhistele ise kõik selgeks.
Mida võtate kaasa sellelt distantsõppelt?
Ma arvan, et mina võtan ikkagi selle mõtte, et inimlik kontakt on see, millest inimesed hakkavad esimesena puudust tundma. Lapsed, kes ütlesid, et neile koolis ei meeldi, igatsevad nüüd väga kooliskäimist. Ja seda ütlevad nad just ka õpetajate pärast: nad tunnevad puudust õpetaja patsutusest õlale, et kõik saab korda, kõik läheb hästi. Ja õpetajana võtan kaasa sellise julguse „teha ämbreid” - see on täiesti okei! Kui midagi läheb valesti, kui midagi välja ei tule, siis homme on uus päev ja saab uuesti katsetada. Ma arvan, et see julgus katsetada midagi uut ja vigu teha, näitab ka lastele, et see on täiesti okei. Julgeme kolistada ämbreid!

Vaili, kuidas Sina kui õpetaja siin tunde andes hakkama said?

Minule meeldivad üldse sellised, pea ees, vette hüppamised. Ma ütlesin ka Getterile esimesel kohtumisel, et mulle meeldib nende õppekeskuse mõtteviis, et nad panevad oma lapsed julgemalt, iseseisvamalt tegutsema just tänu õpijuhistele. Mina olen ka ise õpetajana püüdnud teadvustada endale, et lapsi tuleb usaldada, anda neile eksimisvõimalusi ja nemad teostavad oma tegevused kõik oma kogemuste kaudu. Kui kogemus puudub, siis nad teostavadki omi asju võib-olla meile arusaamatul meetodil, aga nad vähemalt proovivad ja teevad. Mulle see ämbrite kolistamise idee niiii meeldis! Mul oli kohe mitu ämbrit seekord ja mulle meeldis! Ma vähemalt proovisin!

Millistele õpetajatele soovitaksid Sina sellist kogemust?

Kõikidele, absoluutselt kõikidele. See, et sa lähed korraks mugavustsoonist välja. See, et sa julged minna täpselt sellisena, nagu sa oled, ja sa ei tea tegelikult, kuidas sind vastu võetakse. Minule meeldivad sellised olukorrad sellepärast, et ma õpin nendes kõige rohkem iseenda kohta. See, kuidas ma esimene kord..... Ma polnud ammu niimoodi pabistanud, nagu ma esimeses tunnis pabistasin. Getter oli tunnis, jumal tänatud, et ta jäi mulle tundi! See, kuidas mu kõne muutus, kuidas ma ise muutusin, mis mul viga on?! Ma ju tean, millest ma pean rääkima. Aga võõras keskkond, võõrad lapsed ja veel mõte, et mida nad ja kuidas? Aga teine tund läks juba rahulikumalt, kuna Getter andis kohe tagasisidet, mis oli, kuidas oli. Muidugi pani pinget juurde ka Google Meet keskkond, et vahetult enne tundi ei teadnud, kuidas sinna siseneda ja kõik see. Aga me vähemalt proovisime! Ja ma arvan, et ma sain hakkama täpselt nii, nagu ma seda täna ja eelmisel korral suutsin. Mina tänan Hispaania õppekeskust, et nad olid valmis koos minuga astuma sellele rajale ja andsid mulle suurepärase võimaluse kogeda seda metoodikat, mida õppekeskus jagab. Ja ma usun, et sellel on tulevikku! Juba kodulehelt lugedes esimesi lauseid.. loe see läbi! See on nii äge! See on päris elu, mida nemad seal rakendavad.
Rocca al Mare õppekeskuse lugu saad lugeda siit:

Triinu Teppe,
Järve kooli huvijuht

Klikke: 211