Pool distantsõppest on möödas ja pool veel ees. Sellest, milliseid väljakutseid ja uusi võimalusi eriolukord pakub, räägib Järve kooli direktor ja Ida-Virumaa koolijuhtide ühenduse juhatuse liige Anne Endjärv.

SIRLE SOMMER-KALDA
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

anne3 

 Kas see andis distantsõppele üleminekul Järve koolile mingi edumaa, et oled aastaid pidanud oluliseks õpetajate digioskuste arendamist, mistõttu 2017. aastal tunnistati kool kõige leidlikumaks digilõimingute kasutajaks Eestis?

Õpetajad, kes 2017. aastal veidi torisesid, kui selle kõigega alustasime, ütlevad nüüd: "Küll on ikka hea, et sa meid tagant torkisid, sest nii mõnigi asi tuli praegu lihtsamalt kätte".

Aga see ei tähenda, et me ei oleks distantsõppe ajal õpetajaid edasi koolitanud. Praegu on kaks inimest, kes on nö haridustehnoloogi sussides ja kogu aeg olemas: üks teeb õpetajatele suuremaid, teine individuaalsemaid koolitusi.

Oleme jaganud õpetajad kuude gruppi, igal juhtkonna liikmel on grupp, keda toetada ja jälgida. Oleme püüdnud õpilase seisukohast pilti ühtlustada, et õpetajate tegevus ja nõuded oleksid sarnased ja arusaadavad.

Töötasime kiiresti välja distantsõppe kodukorrareeglid nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele. Näiteks on seal kirjas, et laps küsib kohe abi, kui ta aru ei saa, ning püüab osaleda veebikohtumistel, et otse küsida. Õpetajad peavad aga arvestama ülesannete mahu puhul õpilase üksinda töötamise võimet, mis on kodus madalam kui klassiruumis. Ka online-tunnis osalemise reeglid on olemas, et tund oleks võimalikult asjalik.

 



 

Leidsin distantsõppe reeglite seast ka sellise, et aineõpetaja korraldab vähemalt kord nädalas õpilaste ning lastevanematega veebitunde. Miks see oluline on?

Kui kutsusin õpetajad eriolukorra esimesel nädala Zoomis kokku, oli nii tore näha 45 naeratavat nägu. Inimesed olid õnnelikud, et said oma mullist välja.

Mõtlesin, et sama hea emotsioon võiks olla lastel, kes tegelikult janunevad suhtlemise järgi, eriti praegu, kui peavad kodus olema. Õpetaja silmside, naeratus, positiivne tagasiside on oluline pingete mahavõtmiseks. Pealegi ennetab see probleeme, et mõni ülesanne jääb tegemata, sest õpilane ei saa aru, mida õpetaja sellega mõtles. Veebitunnis on kõigil võimalus küsida, õpetajal võimalus näidata ja seletada. Lisaks sellele peab iga aineõpetaja pakkuma veebis õpiabi. Ka klassijuhatajad suhtlevad oma klassiga otse.

Peaaegu kohe läksid lahti ka Zoomi keskkonnas õpetajate toa kokkusaamised. Vahelduseks tutvustasin kolmapäeval virtuaalses õpetajate toas uut keskkonda Jitsi Meet, mis võib olla praegu valdava Zoomi alternatiiviks. Iga päev tuleb midagi õppida ja direktor peab ka väikest eeskuju näitama!

Õpetajate toas tullakse kokku ka siis, kui ei ole mingit teemat, kuigi see alati jutu käigus leitakse. Omavaheline suhtlus pakub õlg-õla tunnet. Kui varem nägin õpetajate tuppa sisse hüpates võib-olla korraga kümmet inimest, siis praegu näen seal vabatahtlikult 25 rõõmsat inimest. Igal nädalal on kõikidele ka üks tööteemadega üldkoosolek.

Igal hommikul toimuvad ka laiendatud juhtkonna veebikohtumised (11inimest). Mõtlesin küll algul, mida seal nii palju rääkida on, aga tuleb välja, et on. Saame paindlikult muredele reageerida ja kui vaja, siis ümber otsustada.

Koolis pole regulaarsed töökoosolekud ainult juhtkonna ja õpetajatega, vaid kohtute ka lastevanematega. Kas on endistviisi teemasid, mida arutada?

Tõepoolest, meil on lisaks küsitlustele olnud lastevanematega kaks veebikohtumist. Viimane oli esmaspäeval ja leppisime kokku, et kohtume jälle kahe nädala pärast. Küsimusi väga palju ei ole, aga vesteldes oleme saanud mitu head vihjet, mida töösse rakendada.

Näiteks soovisid vanemad rohkem paindlikku lähenemist ülesannete jagamisel. Esimesel nädalal jagasid õpetajad ülesandeid igal hommikul, aga nüüd esmaspäeviti kell 9 terveks nädalaks. Vanem, kes on päeval tööl, saab niimoodi lapsele paremini toeks olla. Laps aga teab, mis teda ees ootab ning saab teha oma päeva- ja nädalaplaani.

Sellest nädalast lihtsustab õpilaste elu ka uus tunniplaan. Tundide arv on sama, aga iga päev on kas paaris- või isegi kolmiktunnid. Nii on vähem mitme aine ja keskkonna vahel ekslemist. Võib juhtuda, et sel õppeaastal enam kooli ei minda ja olen oma kollektiivile öelnud: peame töötama nii, et lapsevanemad tahavad meiega koos töötada ka sügisel. Lapsevanem on praegu võtmeisik, kelle peale on pandud tohutu koormus. Peame olema nii paindlikud, kannatlikud ja mõistvad kui võimalik. Veebis tegime teisipäeval ka hoolekogu kohtumise, teeme töövestluseid, õpilasesinduse koosolekuid jne.

Õppetöö kõrval jätkub Järve koolis ka huvitegevus. Pildistamise aega kokku leppides selgus, et teil on ühised hommikuvõimlemised....

Meil on algusest peale iga päev kell 15.00 vihje erinevatele kasulikele tegevustele ehk Päeva Tegu. Distantsõppe kolmandal nädalal jõudis minuni see teadmine, et kui erinevad suhtluskeskkonnad on nii kättesaadavad, siis tegelikult pole ju mitte midagi võimatut. Nii jätkasid tööd robootikaringid, sest on ju võimalik veebi vahendusel lastele programmeerimist õpetada. Fotoring jätkab tööd, tantsuringid kahjuks mitte. Jätkab pikapäevarühm, mis ei paku praegu lastehoidu, vaid õpiabi.

Oleme tähistanud teatrinädalat. Meil pidid toimuma kuuele klassile VAT teatri töötoad ja nende ärajäämisest on kahju, aga selle asemel kujundati teatrilavasid, tehti varjuteatrit, kuulutusi ja dekoratsioone lõimitud tundides.
Praegu on südamenädal, kus me kooliperega hommikuti võimleme. Näiteks esmaspäeval oli esivõimleja meie tervisenõukogu esimees Kaia Talver, kes õpetas venitusharjutusi ja Viit Tiibetlast. Oodata on kohtumist põneva külalisega.

On sündinud ka õpetajate lemmikretseptide raamat, mis avalikustati kogu kooliperele. Facebookis jagatakse seda hoolega ja tänatakse ideede eest.

Pärast koolivaheaega on plaanis projektinädal. Kolme Ida-Virumaa kooli kaheksaliikmelised meeskonnad hakkavad lahendama nutikaid ülesandeid. Tulemas on ka näiteks juuksurikoolitused õpilastele ja õpetajatele. Esinema on oodata mitmeid külalisi, ka üht Hispaanias alaliselt elavat vilistlast Kogemuste jahi raames.

Ise vaatan pidevalt veebikoolitusi, just osalesin kompetentsikonverentsil - igalt poolt on midagi toredat üles noppida. On uskumatu, kui palju on tekkinud ideid piiratud ruumi tingimustes. Kui saad aru, et kõik on võimalik, siis ei piira sind miski. Selle eest peab praegusele kriisile tänulik olema. Juba peame plaane sügiseks, mida kõike annaks tava-koolielus uutmoodi teha.

Mäletan, kui kirjutasin kriisi alguses meie koolilehte artikli. Õpilased koju saadetud, õpetajad juhendatud ja kodus. Tundsin end äkki väga üksi. Sattus ka nii, et 13 ja reede ning tundus, et kogu maailm pidurdus. Aga tegelikult ma ei mõtle enam üldse nii, nagu sel hetkel. Elu muutus väga põnevaks.

Anname kooli kodulehel välja ka uudiskirja ja ma ei oleks kunagi arvanud, et meil on kriisiajal nii palju kirjutada. Lisasime ka lapsevanema silmaringi rubriigi, kus edastame kasulikku infot.

Uue aja leiutis on õpetajate vahetused Rocca al Mare kooli Eesti filiaaliga Hispaanias. See saab toimuma ettevõtliku kooli raames. Meie õpetajad teevad virtuaalseid tunde neile ja vastupidi, ning lapsed saavad koos näiteks tehnoloogiat õppida.

Kui tihti jagavad omavahel häid praktikaid Ida-Virumaa koolijuhid?

Koolijuhtide ühenduse varasem praktika oli saada kokku kord kuus ja nende kokkusaamistega oleme jätkanud. Viimase kuu jooksul on olnud iga nädal kohtumised ka väiksemas grupis. Jagame kogemust, mida keegi on avastanud ja leiutanud.

Näiteks hakkasime kohe rakendama ma-ei-mäleta-kust-kuuldud soovitust teha nädalas üks arvutivaba päev. Minul isiklikult esimesel distantsõppe nädalal silmad valutasid, sest infot oli nii palju, mida ahmida ja teistega jagada. Algul oled nagu käsn: kuuled siit-sealt, aga ikkagi lased läbi enda ja mõtled mingi oma versiooni.

Praegu teeme parimate praktikate koondit, kus kõik õpetajad kirjutavad, mis neil on hästi välja tulnud. Oluline on üksteisega jagamine, kuidas jääda ellu, aga hoida mängulisust ja vaheldusrikkust ning samal ajal mitte minna liiga kirjuks ja koormata õpilasi liiga paljude erinevate keskkondade ja nõudmistega. Palju tehakse lõimitud ainete ülesandeid.

Distantsõpe praegusel kujul säilib 15. maini. Haridus- ja teadusministeerium on andnud signaali, et kui COVID-19 viiruse levik taandub, taastub pärast seda koolides vabamas vormis õpe. Kuidas sa oled enda jaoks vabamas vormis õppe mõiste sisustanud?

Oleme seda juhtkonnas arutanud ja ausalt öeldes on see natukene kummaline. Ministeerium tegi ka koolidele küsitluse, kus sai öelda, mis jäi segaseks. Meie saime kaheksa punkti.

Minu jaoks on kõige olulisem küsimus, kas kogunemised on pärast 15. maid lubatud või mitte. Kui pannakse vastutus kooli peale, siis mina ütlen küll, et mul on riskigrupis olevad õpetajad ja terviseprobleemidega õpilased. Ja mida ma ütlen lapsevanemale, kes oma last kooli ei luba? Ja isegi kui lapsed väikese grupiga metsa matkama viia, siis kuidas nad sinna saavad? Kõik koos ühe bussiga. Ja kuidas nad rabarajal turvaliste vahedega liiguvad? HTM info on tekitanud väga palju küsimusi.

Lapsed on praegu nii suures suhtlemisnäljas ja meie arvame küll, et ei suuda neid vahetundides lahus hoida. Me ikkagi ootame ja väga loodame, et ministeeriumilt tulevad hiljemalt mai esimese nädala lõpus selged suunised.

Enamik lapsi tuleks ilmselt päevapealt kooli tagasi, kui lastaks?

Jah. Tagasiside küsitlusest tuli välja, et isegi need lapsed, kes arvasid, et ei taha koolis käia, igatsevad kooli. Koolis käimise rõõm ja sotsiaalne suhtlus on ikka väga olulised.

Lastel, kellel oli koolis probleeme, on enamasti ka praegu, aga neil on oma tugigrupp: abiõpetajad, kes nendega tegelevad ja kontakti hoiavad, sotsiaalpedagoogid, psühholoog, klassijuhataja.

Mõned lapsed, kellel on lihtsamad õppekavad, on meid aga heas mõttes üllatanud. Neil ei ole võib-olla olnud võimalust paista silma klassikaaslaste seas, sest on kogu aeg teinud koolis natukene vähem või teistmoodi või aeglasemalt. Nüüd on nende loovus hoopis teistmoodi avaldunud ja nad on teinud fantastilisi asju.

Kui lapsed igatsevad seltskonda, siis vanemad koormuse jagamist koolikokkadega. Kuidas on Järve koolis distantsõppe ajal toitlustus korraldatud? Kohtla-Järve linn jättis ju selle iga kooli enda otsustada.

Need lapsed, kes olid sotsiaalosakonnas arvel, said algul iga päev Coopi poest sooja söögi kaasa. Eraldi avalduste alusel sai ka koolist toidupaki.

Ootasime ministeeriumilt distantsõppe lõppemise kuupäeva, et vanematel oleks vaja vaid üks kord paki järel käia. Nüüd, kui kuulutati välja distantsõppe oletatav lõpptähtaeg, avasime Stuudiumis registreerimise ja kõik saavad toidupaki kogu distantsõppe aja eest ehk 38 euro väärtuses (riik maksab toiduraha 1 eurot päevas - toim.). Pakid saab kätte Coopi poest ja hajutame nende jagamist ka ajaliselt. Enamik on selleks soovi avaldanud ja ma pean seda ka õigeks - laps on kodus ja vajab süüa. Igas klassis on mõni, kes on loobunud oma pakist mõne vähekindlustatud pere kasuks.

Meil on väga toredad õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Praeguses olukorras on kõikidel vaja kiiresti õppida, teha kiiresti õigeid otsuseid ja vajadusel ümber orienteeruda. Kui aeg muutub, siis tuleb kiiresti muuta ka otsuseid.

 

Leia meid

Meil on lehel 170 külalist ja 0 liiget